Eelmisel aastal osalesin esimest korda maailmamuusikamessil Womex ning kirjutasin sellest hiljem endale sahtlisse väikese kokkuvõtte. Saan kolleegidelt ja sõpradelt tihti hulgaliselt küsimusi Womexil ja Tallinn Music Weegil osalemise kohta ning seetõttu otsustasin postitada eelmise aasta mõtted siia blogisse sobivalt enne selle aasta Womexit Katowices Poolas kuhu ma ise oma Jaapani tuuri tõttu minna ei saa.

Tegemist on minu enda sõltumatute seisukohtadega.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Womex - maagiline tähekombinatsioon, mille tähendus ja sisu on paljudele teadmata. Tegemist on maailmamuusika messiga, mis toimub igal aastal uues kohas ja millel osalevad kõik olulisemad maailmamuusikatööstusega seotud firmad, raadiojaamad, korraldajad, agendid, managerid, muusikatootjad, plaadifirmad, produtsendid, muusikud, mõned õppeasutused jne Teisisõnu kui tegeled maailmamuusikaga, rahvamuusikaga või mingi muu muusikastiiliga, milles peegeldub maailmamuusika mõjusid, siis on mõttekas sellest üritusest osa võtta.

Aastal 2016 toimus Womex Santiago de Compostelas, palverändurite linnas Hispaanias.

Womex, huh, seal käivad ju ainult mingid staarid ja need kellel üleliigset raha on? Või Womex, oi kui tore, seal käivad kõik, kes soovivad professionaalse muusiku, festivalikorraldajana, plaadifirma omanikuna, ajakirjanikuna või meediatöötajana tegutseda?

Muusiku elu on keeruline, eriti laste ja mingi normaalse pereelu kõrvalt. Mõtlen siinkohal elu, kus lapsed peab hommikul lasteaeda-kooli viima, pole ebatavaline, et mõni jääb neist haigeks ja peab hoopis koju jääma. Elu, kus iga päev tuleb teha perele vähemalt õhtusöök, mingi aja tagant koristada eluaset, pesta pesu, käia poes, tegeleda lastega, olla elukaaslane ja suure tõenäosusega teha muusiku elukutse kõrvalt ka muud tööd, sest muusikuna saadav töötasu on liiga väike et ainult sellest ära elada. Ja siis peaks veel hoolitsema keha ja meele eest, tegema sporti ning puhkama töödest ja tegemistest. Tundub, et milleks sellist jama, lähen parem töötan Prisma kassas või leian mingi muu nö kuupalgaga tavalise töö. Selleks, et suuta elada muusikuna, peab olema kutsumus, ind ja energia, mis sunnib kogu aeg edasi tegutsema ja hakkama saama, kuigi see tundub kohati olema võimatu ja mõttetu.

Milline on ühe muusiku palverännak Santiago de Compostelasse maailmamuusika messile?

Suure tõenäosusega huvitas teda juba lapsena muusika ja kõik mis sellega seondus - kontserdid, plaadid, lahedad eeskujud, reisimine, tähelepanu ja kõik muu võluv ja lahe, millest laps oma eeskujude põhjal unistada võis. Tee viis muusikakooli või äärmisel juhul eraõpetaja juurde, sealt ehk Eesti Etno rahvamuusikalaagrisse või mõnesse muusse sarnasesse laagrisse. Tekkisid sõbrad, hakati tegema bändi ja soov saada tegevmuusikuks tugevnes. Peale üldhariduskooli tekkis soov astuda kas Viljandi Kultuuriakadeemiasse või Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse pärimusmuusikat edasi õppima, võis ka õppida jazzi või suisa klassikat, rahvamuusikat sai kõrvalt ikka mängida. Tekkisid uued bändid, mõnedel läks suisa nii hästi, et pääseti esinema Viljandi Pärimusmuusika Festivalile või mõnele muule kodumaisele folgihäppeningile. Teinekord tekkis ka välisesinemisi ja tundus, et neid võiks olla rohkem, sest unistus lahedast maailmas reisivast ja esinevast muusikust oli lapsepõlvest meeles. Mõni võis teha isegi plaadi või kaks, tavaliselt Eesti Kultuurkapitali ja sõprade abiga. Plaadifirma tundus liigse luksusena ja kust sa seda Eestis ikka leiad ja kui ka leiad, siis kuidas sellele läheneda ja ah, parem annan ise välja ja müün kontsertidel.

Võis isegi tekkida võimalus käia välismaal mõnes ülikoolis vahetusõpilaseks ja seal avardus maailma veelgi enam. Tekkis arusaam muusiku elukutsest, mida see päriselt tähendab. Tekkis arusaam sellest, et kontsertide ja esinemiste eest saadud tasud on päris madalad ja et saada paremaid ja põnevamaid töötotsi, tuleb teha ise veel rohkem tööd. Aga millist tööd? Kas harjutada niigi ülerahvastatud ja ruumipuudustes vaevlevates ülikoolides veelgi rohkem tunde? Proovida ennast müüa välismaistele kontserdi- ja festivalikorraldajatele? Rahvamuusik peab loomulikult harjutama ehk pilli mängima, et sõrmed ikka töökorras oleksid. Vanusega võib see asi muidugi muutuda, nagu ka kuulus lõõtspillimängija Karl Kikas on maininud, et nooruses käisid sõrmed kiiremini ja seetõttu lõpetas ta ka ise pillimängu15 aastat enne siitilmast lahkumist. Samuti mõjub sihita harjutamine kehale ja vaimule negatiivselt, tekitades mõttetuid füüsilisi vigastusi ning depressiivseid mõtteid: miks ma siin nühin kui keegi mind nii kui nii kuulata ei taha ja ma ei tea ka kus ja kellele ma võiksin muusikat mängida ja raha nii kui nii ei ole jne…

Siis ühel hetkel saab muusikaülikool läbi ja enam ei ole isegi seda ruudukujulist askeetlikku klassiruumi, kus tundide kaupa harjutada, rääkimata kõrgkooli toetavast võrgustikust ja võimalikest kõrvalruumis harjutavatest sõpradest, kellelt ikka nõu ja jõuga teinekord abi sai. Kõrgharidus on käes, inimene on paberitega muusik, saanud suure kolmenumbrilise arvu individuaaltunde, hulgaliselt kriitikat ja erinevaid hindeid, ilusa diplomi ja palju lilli, aga ka palju kontakte kaasõpilaste ja õppejõudude seas. Kuhu siis edasi? Lastemuusikakooli õpetajaks? Pubidesse mängima? Kruiisilaevadele esinema? Millised on tööalased väljavaated rahvamuusikaalase kõrghariduse omandanud muusikule? Loomulikult saab edasi õppida, tegeleda laste õpetamisega muusikakoolis kus on võimalik õpetada rahvamuusikat, esineda väikese tasu eest kusagil pubides samal ajal unistada sellest lahedast ja huvitavast tööst, millest juba lapsena unistatud sai? Kui inimesel on unistused, siis oleks ju väga hea neid järgida ja teostada. Ja rahvusvahelise karjääri teemaliste unistuste juures tuleb mängu muusikatööstus ja sellega koos eestlastele kõige lihtsamini lähenetav Tallinn Music Week ning suurema mastaabiga Womex.

Igal aastal toimub Tallinnas märtsi lõpus showcase festival Tallinn Music Week koos arutelude, paneelide, kontsertide, kohtumiste ja ettekannetega. Kui sind on valitud esinejaks ehk saad teha oma väikese etteaste maailmast Tallinnasse kokkutulnud muusikatööstuse erinevate harjude esindajatele, muidu saad lihtsalt osaleda: kuulata kontserte, paneelarutelusid, tutvuda inimestega. Kandideerida saab kuni 1. novembrini veebilehel www.tmw.ee

Mis asi on showcase festival ja muusikamess üldse? Showcase festivalid on viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud, digitaalsel ajajärgul on muusikatööstuse karakter muutunud ning elava muusika esitamine on saanud suurema osatähtsuse, sest muusika müügist ennast enam vanamoodi ära elatada ei ole võimalik. Showcase festivalil on muusikutel võimalus ennast kontserdikorraldajatele, meediale ning raadiotele reklaamida, kontakte sõlmida ja ennast oma alal maailmas toimuvaga kurssi viia. Kui füüsilisest isikust ettevõtja või firmaomanik osaleb mingi toote või teenusega kusagil messil, siis on see loomulik, et selle eest tuleb maksta. Kui muusik soovib ära elada oma muusika mängimisega, olles ise ettevõtja, siis eelneva näite põhjal on täiesti tavaline asjade käik samuti messidel osaleda ja see tegevus maksab.

Miks siis peab osalema messil või festivalil, kus esinemise eest raha ei maksta ja ise pead veel peale maksma kui sind on sadade kandidaatite seast välja valitud? Või kui jäid seekord ametlikust festivali kavast välja ja saad osa võtta ainult passiivse osalejana?

Tegevmuusikuna on alati väga hea teada kuidas muusikaturg töötab ja mida on selleks tarvis, et oma muusikale laiemat kõlapinda leida.
Kui oled saanud esinemisvõmaluse, siis see on ainult üks tükk suures pusles. See ei saa olla rohkem kui osa suuremast plaanist koos strateegiaga. Juba enne showcase’i peab olema selge, mis hiljem juhtuma hakkab ja kes sellega tegeleb.
Kõige keerulisem on tegeleda manageerimise, pressitöö, muusikakirjutamise, projektikirjutamise, tuuride planeerimise ning produtseerimisega korraga. Selleks oleks vajalik hea tiim, et muusikutele jääks aega hea muusika loomise ja esitamisega tegelemisega. Kui aur läheb ainult korraldamise ja kontaktide sõlmimise peale, siis ei jõua enam muusikat teha ja see peaks ju olema nö “põhiprodukt”
Showcase festivalidel on võimalik kohtuda tulevaste bändiliikmete, manageride, promootorite, tootjate ja plaadifirmadega. Selleks peab olema strateegiline plaan, et enda mõtted ja soovid tuhandete inimeste seas suurtel messialadel kaotsi ei läheks. Tuleb teada, miks tullakse messile, mida seal tegema peaks ja milline peaks olema selle tegevuse tulemus.
Osade festivalide ajal toimuvad samas kohas ka muud kontserdid ja tegevused, võimalusel saab ka nendest osa võtta.
Osavõtt showcase festivalidest maksab varakult registeerijatele vähem, hiljem on see summa natuke suurem ning lõpupoole tõuseb veelgi rohkem.

Jõudu kõigile, kes sellel aastal Womexil osalevad!